Eestikeelne assürioloogiakirjandus:

lühiülevaade ja bibliograafia

Assürioloogia-alase kirjandusega eesti keeles on selline kummaline olukord, et päris puudust nagu ei oleks, aga ega head ülevaadet kaasaegsest teadusest ka kuigi kergelt ei saa.

Üks esimesi raamatuid, mis eesti keeles muistse Mesopotaamia rahvastest teadust tõi, üllitati 1894. Selleks oli Soome senaatori ja ühe hüimuliikumise juhi Yrjö-Koskise ..., mis sütitaval toonil jutustas soome ja sumeri rahvaste sugulusest.

Esimesed originaalteosed ilmusid üllatavalt vara - Karl August Hermanni Sumeri-akadlased juba 1896 -, kuid samast raamatust tuleb alustada ka Eesti assürioloogilise libateaduse ajalugu. Hermanni keeleteaduslikest töödest on see kindlasti üks omapärasemaid. Näib, et Hermanni raamat oli üllatavalt edukas: 1908 ilmus sellest juba kolmas trükk. (Sumeri-akadlastest on ilmunud veel üks trükk Georg Waiml'i kulul Torontos 1969.) Vahepealsel ajal, 1900, eesti keelde tõlgitud A.H.Sayce'i Aastatuhandite tagant oli Uku Masingu üks mõjutajaid - tollase assürioloogia hetkeseisu küllaltki hästi edastav raamat, mis püüdis Piibli ajaloonägemust tõestada viimaste kaevamistulemuste abil.

Järgmised eesti autorite artiklid ja raamatud ilmusid juba Eesti Vabariigi ajal. See rida algas 1920 J.Paala raamatuga Baabelirahva järeltulejad, mis jälgib Karl August Hermanni alustatud liini. Mitmel pool ajakirjanduses ilmunud artiklite põhiautor oli Uku Masing, kuigi juba 1924 avaldas pisiuurimuse "Sumerlaste usust" Tallinna Linna Ühisgümnaasiumi almanahhis Abiturient Hermine Isak. Sellest perioodist ilmselt kõige kurioossem on Ants Uro 1940 trükitud Sumerlaste seadusi. Uro esitab oma raamatus nii kiilkirjateksti kui eesti- ja ingliskeelse tõlke, pretendeerides seega esimese sumeri-eesti otsetõlke nimele - kahjuks edutult. Lähemal uurimisel selgub, et kuigi tegu on tõesti seadusetekstiga ja mõned märgid on ka õieti tõlgitud, on Uro oma sumeroloogilised õpingud ilmselt üsna kiiresti pooleli jätnud. Esimesed laused võiks veel kuidagi tõlgitud olla, aga enamikul tema "tõlkest" pole sumeri originaaliga mitte mingit tegemist. Uro ei viita teksti pärinemisele; aluseks on ...

Lembit Raid kinnitab oma teatmikus Tartu Ülikooli usuteaduskond 1632-1940 (lk. 141), et Uku Masing ja Evald Saag olevat 1941. aastal taotlenud orientalistika õpetamise alustamist Tartu Ülikoolis, kuid see palve olevat kiiresti tagasi lükatud. Sellegipoolest ilmus 1947. aastal lühendatud tõlge V.V.Struve Vana-Idamaa ajaloost, millele järgnes juba 1949. aastal täisversioon Vana-Idamaade ajalugu. Iseenesest kummaline, kui arvestada, et hiljem pole selleteemalisi õppevahendeid peetud kordagi vajalikuks eesti keeles trükkida. Muidugi on Struve raamat veel tänini suurepärane allikas ja ülevaateraamat, kuid kronoloogilises mõttes, samuti mitmete nimede kirjapildi osas on ta lootusetult aegunud. Ka on selles püütud pühendada võimalikult vähe aega religioonile, mis - erinevalt Nõukogude Liidust - oli muistses Mesopotaamias üks kultuuri põhitelgesid. Vana-Idamaade ajalugu on tänini kõige põhjalikum eestikeelne ülevaade kiilkirjakultuuridest, ehkki õpik on sellest alast märksa laiahaardelisem.

1956 tuli Eesti Riiklikus Kirjastuses välja Lev Lipini ja Avraam Belovi Savist raamatud. Lipin on tuntud vene assürioloog, kes on oma tugevat pedagoogilist ja populariseerivat talenti ilmutanud ka akkadi keele grammatika ja lugemiku koostamisel. Ka see raamat on populaarteaduslik, kuid tänapäevasegi pilguga vaadates hämmastavalt vähe aegunud. Enamik olulisi teemasid, tekste ja artefakte on seal käsitlemist leidnud.

Alates 1960ndatest on Uku Masing avaldanud rea artikleid, mis muuhulgas ka assürioloogiat puudutavad. Põhiliselt on nendes tähelepanu koondunud võrdlevale mütoloogiale ja lingvistikale, käsitledes erinevaid rändmüüte ja sõnalaene. Osad neist on ilmunud Tartu Ülikooli Toimetistes, osa Emakeele Seltsi Aastaraamatutes.

Järgmine seeria raamatuid erinevatest kiilkirjakultuuridest ilmus 1970-80ndatel aastatel. Siia kuuluvad kaks raamatut Vojtech Zamarovskýlt: Hetiitide impeeriumi saladuste jälil (1971) ja Alguses oli Sumer (1980). Mõlemad on tõlkinud Leo Metsar, kes on assürioloogiast eemal seisva inimesena andnud siiski oma parima. Kahjuks on mõlemad raamatud küllaltki süsteemitud ja pigem jutustavad kui põhjalikud. 1976 Torontos ilmunud Jüri Härmatare Sumeri kilde on kena ja lisades ohtralt illustreeritud, kahjuks on viitesüsteem erakordselt nõrk ja raamatu sisu sarnaneb ühelt poolt Edgar V. Saksa taiestele, teiselt poolt aga jätkab Karl August Hermanni libateaduslikku traditsiooni.

Ääretult tänuväärse töö on teinud ära Boris Kabur, kelle lühikokkuvõte maailma vanimast eeposest Gilgameš ilmus 1987 ja täiemahuline tõlge 1994. Kaburi tõlge on tehtud küll mitte eepose vanimast, sumeri versioonist, vaid vähemalt pooltuhat aastat hilisemast akkadikeelsest tekstist. Seda ei saa käsitleda teadusliku tõlkena, kuna tegemist on kaudtõlkega, mis on koostatud erinevate tõlgete sulamina ja ei järgi ühtegi konkreetset säilinud teksti. Seevastu tuleb pidada väga oluliseks suure lünga täitmist eesti kultuuris.

1990ndatest alates on ilmunud rida artikleid erinevatelt autoritelt. Kõige produktiivsem on vaieldamatult olnud Enn Kasak, kuigi tema tööd käsitlevad põhiliselt üht kitsast valdkonda: astroloogia (ja seeläbi ka astronoomia) ajalugu ning arengut. Rõõmustavat lisa tõi on ka Amar Annuse tõlge tuntud Soome assürioloogi Simo Parpola artiklist Assüüria elupuu: juudi monoteismi ja kreeka filosoofia lätete jälgedel ajakirjas Akadeemia (nr. 2, 1998; ingliskeelne originaal ilmus 1993).

Käesoleval aastal ilmuvad Lähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetooli ja Eesti Assürioloogia Seltsi koostööna Eesti Assürioloogia Seltsi esimeste kolme rahvusvahelise sümpoosiumi materjalide kogumik ja akkadi-sumeri-saksa-inglise-eesti-vene õppesõnastik.



Raamatud:

Gilgameš. Tln., 1987. Tlk. B.Kabur.

Gilgameš: Sellest, kes kõike näinud. Gilgameši lugu manatarga
Sinlikiunninni sõnade järgi.
Tõlkinud ja järelsõna: Boris Kabur. Tln.:
Kupar, 1994?.

Hermann, Karl August. Sumeri-akkadlased: Uurimine vanast muinasajast.
Tartu: Hermann'i trükikoda, 1896.

Hermann, Karl August. Sumeri-akkadlased: Uurimised vanast muinasajast.
Tartu: Hermann, 1908. 3., uuemate uurimiste ja teaduste järele täiend. tr.

Härmatare, Jüri. Sumeri kilde. Toronto, 1976.

Lipin, Lev, Belov, Avraam. Savist raamatud. Tln.: Eesti Riiklik Kirjastus,
1956. Eessõna: V. V. Struve, kaas: T. Kulles.

Paala, J. Baabelirahva järeltulejad. Tln.: Kaldi, 1920. (A. Kümmel end.
Kalla.)

Struve, Vassili V. Vana-Idamaa ajalugu: õppevahend: osaline lühendatud
tõlge.
Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1947.

Struve, Vassili V. Vana-Idamaade ajalugu: ülikoolide ja pedagoogiliste
instituutide ajalooteaduskondadele.
Tlk. R. Kulpa; NSV Liidu Teaduste
Akadeemia Ajalooinstituut. Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1949 (Tartu:
H. Heidemanni nim. trükikoda).

Uro, Ants. Sumerlaste seadusi. Tallinn, 1940.

Zamarovský, Vojtech. Alguses oli Sumer: sumerite riigist, eluolust ja
kultuurist.
Tln.: Valgus, 1980. Slovaki keelest tlk. Leo Metsar;
illustreerinud T. Aru.

Zamarovský, Vojtech. Hetiitide impeeriumi saladuste jälil. Tln., 1971.



Artikleid:

Masing, Uku. Sumerlaste hukkumine. - ?, ?
Isak, Hermine. Sumerlaste usust. - Abiturient: Tallinna
Linna Ühisgümnaasiumi V. lennu looming.
Tallinn:
Tallinna Linna Ühisgümnaasium, 1924
Parpola, Simo. Assyyria elupuu: juudi monoteismi ja kreeka filosoofia lätete jälgedel - Akadeemia 2/1998
Kasak, Enn, Veede, Raul. Mesopotaamia planeedinimedest ehk kurva lõpuga lugu.
- Akadeemia 6/2000, lk. 1223-1246.
Kolk, Lembit. Sumerlased ja juudid: maailma loomisest Vana Testamendi
järgi.
Fraternitas: 1998. Tartu, 1999, lk. 8-10.
Kasak, Enn. Antiikastroloogiast: 1-5. Horisondi Extra :Horisondi lisa,
(1999) nr. 1, lk. 1-8; märts, nr. 2, lk. 1-9; aprill, nr. 3, lk. 1-5;
juuni, nr. 4, lk. 1-7; september, nr. 6, lk. 1-7.
Kasak, Enn. Astroloogia ajaloost Mesopotaamias: ettekanne 29. Eesti
füüsikapäevadel, Tartu, veebruar 1999.
- Eesti Füüsika Seltsi aastaraamat
1998. Tartu, 1999. lk. 60-76.



Make a Free Website with Yola.