A HISTORY OF ART IN CHALDÆA & ASSYRIA




Mesopotaamia kunst


Kui tarvitada piltlikku väljendit , siis võib öelda , et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest , samuti ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega – see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias.

 

   

   

 
Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge – Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks.
   
   
  Kiilkirjatahvel. Sumer, u. 2900 e.m.a.   Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a.   Etemenanki, jumal Marduki templitsikuraat Babülonis. u. 6. saj. e.m.a. Rekonstruktsioon.  
     
Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat enne ja nüüd Marduki tsikuraat Babülonis
 

Galerii Kiilkiri

Galerii Arhitektuur

   

Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid – nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas.

Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.

 
     
   Silindervõlv.   Kuningas Assurnasirpal II palee troonisaal Ninives, Assüürias. u. 7. saj e.m.a. Rekonstruktsioon.  
   
Võlv Kuningas Assurnasirpali palee troonisaal
  Galerii Arhitektuur
     
Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve – kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju.
   
     
  Korsabadi palee väravavalvurid. Assüüria, u. 720 e.m.a.   Assurbanipal II lõvijahil. Reljeef Ninive paleest. Assüüria, 7. sajandi I pool e.m.a.   Ishtari värav. Babülon, u. 525 e.m.a.  
     
Korsabadi lossi väravavalvurid Assüüria kuningas Assurbanipal lõvijahil. Reljeef Ištari värav
  Galerii Skulptuur

 

Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn. reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi – reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad.

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Ištarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi.

 
   
  Gudea, Lagashi linna valitseja. Sumer, u. 2100 e.m.a.   Naram-Sini võidusteel. Akkad. u. 2230 e.m.a.   Sargon I või Naram-Sini büst. Akkad, u. 2250.  
     
Lagaši linna valitseja Gudea Kuningas Naram-Sini võidusteel Kuningas Sargon I (või Naram-Sini?) büst
  Galerii Skulptuur

 

Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid – savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest).
Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad – inimene leidis endale kujus “ asendaja “ , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus.

 
     
  Palvetajate kujukesed. Eshnunna, Sumer. u.2900-2600 e.m.a.   Pitsatsilinder. Akkad, u. 2400 e.m.a.  
   
Palvetajate kujukesed Pitsatsilinder.
   
     

Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja.

Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung.

   
   
Mesopotaamia kunst
Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984.
 

Üles


  • Mesopotaamia – jõgedevaheline maa
  • Asus Eufrati ja Tigrise vahel
  • Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak
  • Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur
  • Väikesed riigid ja linnad – poliitiline killustatus
  • Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga
  • Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr
  • 1800.a eKr sumeri rahvus kaob – seguneb akadlastega
  • Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a)
  • Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias
  • Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Laga?
  • Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega
  • Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga
  • Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid
  • Tsikuraat – torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge
  • Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud
  • Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem
  • Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide
  • Hauakambreid ei ehitatud – hauatagust elu ei usutud
  • Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha
  • Ei tuntud hästi anatoomiat – ebaloomulikud kehaosad
  • Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid
  • 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur
  • Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree
  • Pole kindel, et see just Sargon I portree on
  • Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Laga?i linna valitseja Gudea – u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju
  • Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe
  • Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega – allkiri
  • Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne
  • 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega
  • sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse
  • Keel sarnaned soome-ugri keeltega
  • Akadlased tulid Araabia poolsaarelt
  • Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks
  • Akadlaste suurim linnriik oli Babylon
  • Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule
  • Praegu on see liiva alla mattunud
  • Mesopotaamias oli kaks suurriiki:

Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr

Uus-Babüloonia 625-539.a eKr

  • Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid
  • Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees
  • Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust)
  • Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr
  • Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur, sellest nende nimetus
  • Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias
  • Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
  • On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe
  • Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud
  • Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis
  • Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita)
  • Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses
  • Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha
  • Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km
  • Kujutati sõda ja lõvijahti
  • Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat
  • Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives
  • 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule
  • Uus pealinn oli suurem kui Assur
  • Assurbanipal – üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid
  • Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu
  • Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud
  • Reljeefid matkivad ümarskulptuure – kõrgreljeef
  • Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid – müütilised olendid kaitseks vaenlase eest
  • 7.saj lõpuks eKr variseb Assüüria impeerium kokku ülestõusude tõttu
  • Mesopotaamia valitsevaks rahvuseks saavad babüloonlased
  • Uus-Babüloonia ajastul ehitatakse suurejooneliselt välja pealinn Babylon
  • Babylon oli 6.saj eKr maailma suurim linn u. 300 000 elanikuga
  • Babylon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga
  • Müüril mahtusid kõrvuti sõitma kaks sõjarakendit
  • Müüris oli 8 väravat, kõige suurem neist oli jumalanna I?tari värav
  • I?tari väravast algas Babyloni peatänav, Protsessioonitänav, mis oli 5 km pikk ja viis kuningalossini
  • I?tari värav ja Protsessioonitänav olid kaunistatud värviliste glasuurplaatidega, millel kujutati müütilisi loomi ja lõvisid
  • I?tari väraval oli üle 600 reljeefi
  • Kuningalossi ees seisis kummaline ehitis – Semiramise rippaiad
  • See kujutas endast suurtele sammastele püstitatud alust, millele oli kujundatud mägimaastik
  • Üks Babyloni kuninga naine oli pärit põhjast ning tahtis näha mägesid – niisiis laskis kuningas talle püstitada rippaiad
  • Kuningalossi juures asus ka peatempel – Marduki tempel
  • Marduki templi juures oli ka tsikuraat – Piibli Paabeli torn


Kirjandus

Kirjandusnäidetena on leitus muistendeid ja legende. Tuntuim on sumeri-babüloonia-assüüria eepos "Gilgameš" - maailma vanim eepos. See eepos tekkis aastasadade ehk isegi aastatuhandete jooksul. Kandudes edasi suust suhu, nagu ka paljud muistendid ja müüdid. Nii muutus ta otseseks rahva loominguks.
Vanas mesopotaamias nimetati raamatuid esimese lause järgi. Veeuputuse müüdi nimi on "Enuma eliš" (kord ülal..). Gilgameši kutsuti seal nii "Sellest kes kõike nägi".

Gilgameš.


Gilgameši eepos


Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi on akkadi eepos, mis räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja, kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud.

Eepose kujunemise kihid

1)Lood Gilgamešist said alguse umbes 200o a. eKr. Varaseimad kirjapanekud u. 1800 a. eKr, nn Vana-Babüloonia eepos.

2) Kesk-Babüloonia etapp u. aastast 1400 eKr. Tänaseks säilinud ainult fragmendid.

3) Olulisem, nn kassiidi versioon. Dünastia valitses aastatel ~1450 - 1160 eKr. Sellest perioodist pärineb “Gilgameši” eepose variant, kus mainitud ka autori nime: Sin-leke-Unninni. Võimalik, et just tema lõigi kõiki fragmente ühendades ühtse eepose.

4) Ainult fragmendid ~7. saj-st.

5) Nn Ninive-versioon, nimetatakse ka 12-tahvli eeposeks. Kõige täielikumalt säilinud.

6) Hilisemast palju üksikuid fragmente.

12-tahvli eepose sisu

I tahvel: Gilgameši tutvustus. Ta on kaks osa jumal ja üks osa inimene, Uruki valitseja, kõrk ja himur mees. Gilgameš rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad saadavad maa peale jumalanna Arurule, kelle ülesandeks saab luua Gilgamešile vääriline vastane. Jumalanna voolib savist metsiku ja tugeva Enkindu, kes elab metsas metsloomade seas. Gilgameš laseb saata Enkindu juurde "rõõmupiiga" (ehk templiprostituudi) Šhamati, kes õpetab Enkindule inimese kombeid, metslane omandab vaimu ja mõistuse.

II tahvel: Gilgameš plaanib minna öisele orgiale, kuid teda takistab Enkindu. Üpis võrdsete jõududega mehed võitlevad omavahel. Saavad sõpradeks. Gilgameš jätkab oma senist elu, kuid muutub vähehaaval paremuse poole.

III tahvel: Enkindule ei sobi elu Urukis. Gilgameš tunneb talle kaasa ning mehed teevad plaani minna kaugele maale seedrimetsa seedreid raiuma ning tappa seedrimetsa valitseja Humbamba. Gilgameš loodab selle teoga hävitada kurjus kogu maailmas ning saavutada surematu kuulsuse. Enkindu läheb kõhklustest hoolimata kaasa.

IV tahvel: Kirjeldatakse teekonda seedrimetsa.

V tahvel: Mehed võidavad Humbamba ning tapavad ta. Lisaks raiuvad nad seedreid ning saavutavad seetõttu jumalate pahameele.

VI tahvel: Mehed jõuavad tagasi Uruk'i. Jumalanna Ištar armub Gilgameši ning soovib ta kallimaks saada. Gilgameš naerab ta välja, tõmmates kaela Ištari viha. Jumalanna palub peajumal Anul saata Gilgameši kallale taevane härg, lubades muidu surnud allilmast välja lasta. Anu peab nõustuma. Gilgameš ka Enkindu võidavad härja.

VII tahvel: Peajumalad Anu, Ellil ja Šamaš on härja tapmise pärast pahased ja määravad Enkindule surmaotsuse. Enkindu vaevleb 12 päeva jumalate saadetud haiguse käes.

VIII tahvel: Enkindu sureb 13. päeval. Gilgameš on murtud murest sõbra kaotamise tõttu . Enkindu matused.

IX tahvel: Gilgameš hakkab pelgama, et ka teda võib tabada Enkindu saatus ning otsib teid surmast pääsemiseks.

X tahvel:Gilgameš läheb kaugele põhjatu mere äärde, kus jumalik kõrtsiemand Siduri soovitab tal surematuse püüdmine järele jätta ning rõõmsat elu elada. Gilgameš ei nõustu, ta tahab uurida välja surematuse saladuse Šurupaki linna kuningalt Utnapištimilt, kes oli selle saavutanud. Tänu Siduri juhatustele ja paadimees Uršanabi abile jõuab Gilgameš kurnatuna üle surmavee Utnapištimi juurde.

XI tahvel:Utnapištim räägib Gilgamešile loo, kuidas jumalad saatsid maa peale veeuputuse. Jumal Ea käskis Utnapištimil ehitada laeva, mida too tegigi ning pääses uputusest ja saavutas surematuse. Utnapištim teeb Gilgamešile katse, käsib tal seitse ööd ärkvel olla. Gilgameš uinub. Ka teine katse surematuse veega ebaõnnestub. Gilgameš peseb end selles joomise asemel. Kõigest hoolimata räägib Utnapištim talle surematuse õiest, mis asub sügaval kaevupõhjas. Gilgameš saab selle küll kätte, kuid tagasiteed näppab õie maduuss. Gilgameš on õnnetu, kuid lepib oma surelikkusega. Jõuab tagasi Urukki. Loetletakse üles Gilgameši teod, sest need on need, mis jäävad teda meenutama.

XII tahvel: Ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Lugu räägib sellest, kuidas Gilgamešil õnnestub Enkindu hing allilmast tagasi tuua ning too räägib talle surnud inimeste saatusest.

Gilgameš ajaloolise isikuna

Gilgameši elust on teada vähe, kuid ilmselt oli ta Uruki linna valitseja, kes sattus vastuollu Kiši valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli kahtlemata ajalooline tegelane, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgameš ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud. Nendevaheline konflikt on esitatud küllaltki realistlikus lühieeposes "Gilgameš ja Akka", kus Gilgameš oma linna Kiši võimu alt vabastab. Hiljem kujunes Gilgamešist sumerite müütiline kangelane, kes seikles mitmes eeposes ja müüdis.

"Gilgameš", eesti keeles ilmunud 1994. Tõlkinud Boris Kabur.



Vanaaja muusika

popmuusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne ning ja rajanes enamasti viie heli real - pentatoonikal. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid ja harfid; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andsid teravakõlalised kahe toruga oboed ja löökpillid jne. Vana-Kreekas õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes linnriigis isegi kuni kolmekümnenda eluaastani. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Oboetaolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal Dionysose pidustustega ning tragöödiaetendustega. Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Sokutaoliseks saatüriks olid kostümeeritud Dionysose pidustuste kooride liikmed. Soololaulud ja lauldavad dialoogid vaheldusid võimsate kooridega. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes. Vana-Roomas arenes kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim. See oli balletitaoline etendus: tantsija kujutas liigutustega sündmuste käiku, millest laulis koor. Erinevalt Vana-Kreekast ei laulnud koor enam ainult aulose saatel, vaid teda saatis eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati jalalöökidega. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama kontserte, kus laulu ja pillimängu esitati ka ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes. Keiser Nero valitsemisajal toimusid Roomas muusika alal mitmesugused võistlused, millest võttis osa ka Nero ise. Kuna muusikavõistlustel loorberipärja võitmist loeti suureks auks ning esmajoones otsustas edu publiku reageering, kasutati ka palgaliste plaksutajate abi.

Assüüria muusikud.


Täppis- ja loodusteadused


Matemaatika oli Mesopotaamias kõrgel järjel. Osati arvutada nurga suurust graadises, ringjoone pikkust ja pindala, astendada, tunti Püthoragose teoreemi. Osati pindala ja ruumala mõõta.
Nad võtsid kasutusele aasta jagamise kuudeks. Nädala seitsmeks päevaks ja 12 tunniks arvestamise.
Matemaatika arengut edendasid elulised vajadused. Kuidas mõõta maad, kaubelda, ehitada jne.

Lingid Assüüria kultuurist

Babylonian Culture and Tablets

Make a Free Website with Yola.